Keila Lauluväljakule külvatavad lilleniidud kutsuvad ligi pisielanikke

Maastikuarhitekt Helle Väärsi käe all saab Keila Lauluväljaku piirkond kaunistatud erinevate lilleniitudega.

Helle on lilleniitusid propageerinud mitmeid aastaid ja sel teemal ka raamatuid kirjutanud. „Meile võib tunduda, et meie kõrval elavate ja toimetavate pisielanikega on kõik korras. Kui aga kõikjal on monokultuur nagu näiteks muru, siis ei ole neil kuskile varjuda. Keila Lauluväljakul saame anda panuse, et neil ja seeläbi ka meil oleks tore koht kus olla,“ sõnas Väärsi.

Päevapaabusilmad

Tema sõnul on külvatav lilleniit kindlasti huvi pakkuv kimalastele ja liblikatele: „Näiteks harilik pune on üks kimalaste ja liblikate meelistaimi. Pune õitseb suve teises pooles. Kui juba õitsemisest rääkida, siis tuleks lilleniidu puhul ära mainida, et inimesed ei ootaks lumest lumeni õitsemist. Nagu inimestelgi, on taimedel oma elukaar – kasvamine, õitsemine ja raugemine. Kõrgaeg on jaanipäev ja juuli, seejärel hakkab õitsemine raugema. Ka raugemist on omaette vahva vaadata. Näiteks pruunides seemnekupardes on oma ilu, mida väljakud külastavad inimesed võiksid märgata.“

Helle Väärsi

Lilleniidud tulevad kahe erineva kujundusega. Osadel võivad inimesed seista, istuda, jalutada ja osadel mitte. Tallatavale alale külvatakse valget ristikut, kirikakart ja nurmenukku. Ürituste nautijad, pikniku pidajad või niisama puhkajad saavad nende taimede keskel olles tunda ka meeldivaid aroome. Mittetallatavad lilleniidud kujundatakse nii, et neid on võimalik suhteliselt lähedalt nautida ja kas või pilte teha.

„Lilleniidu koosluse kasvamine on pikk protsess. Külvamine toimub sügisel ja kohe järgmisel aastal väga suurt vau-efekti ei saa lubada. Oma kogemusest võin öelda, et päris ägedaks läheb kolmandal aastal,“ lisas Väärsi.

Keila Lauluväljaku lilleniitudele kolivad:

Harilik tõrvalill

Harilik põisrohi/ punane pusurohi

Nurmnelk/ nõmmnelk

Pööris-kipslill

Harilik käbihein

Harilik kurekell

Erinevad magunad

Püsik lina

Tedremaran

Kassiristik

Aasristik

Liht-naistepuna

Harilik nurmenukk

Harilik imikas

Harilik ussikeel

Harilik pune

Must vägihein

Harilik käokannus

Kassisaba

Harilik äiatar

Suureõiene kellukas

Harilik härjasilm

Kollane karikakar

Harilik raudrohi

Harilik soolikarohi

Rukkilill

Makedoonia äiatar

Kollane tähtpea

Vesihaljas haguhein

Harilik kastehein

Keskmine värihein

Harilik nurmikas

Hall aruhein

Uue väljaku ehitus saab valmis 2023. aasta lõpus, kogu ala 2024. aasta kevadeks. Projekt “Looduslähedased lahendused Keila lauluväljakul” valmib koostöös Balti Keskkonnafoorumi ja Keila linnaga.  Tutvu projektiga.