Keila Lauluväljaku tribüünide ja õppeklassi katused kaetakse roheliste taimemattidega.
Taimematt on ette kasvatatud ja juba juurdunud püsitaimedega matt, mille ilus tulemus on kohe näha,“ selgitab Tõnis Soopere Lõuna-Eesti väikeettevõttest Kukehari. Just nemad kasvatavad taimematid Keila lauluväljaku katuste tarbeks. „Matid koosnevad juurdunud taimedest, mis kasvavad neile sobivas kasvukeskkonnas.
Aluskattena kasutatakse kas kookosmatti või 3D võrguga geotekstiili, et neil oleks erosioonikindlus ja tugevus. See annab võimaluse kasutada taimematte ka näiteks 45-kraadisel kaldel.“
Taimematid leiavad kõige enam kasutust hoonete (ühiskondlikud hooned, parkimismajad, garaažid) ja väikevormide katustel: varikatused, maakeldrid, grillmajad, puukuurid, prügimajad, laste mängumajad jms. Samuti kasutatakse taimematte haljastuses nõlvade ja niidualade loomisel, tee-ehituses, liiklussõlmedes, erosioonimattidena nõlvadel – kohtades, kus on keeruline hooldada ja niita.
Tõnis Soopere ütleb, et kõige laialdasemalt kasutatakse taimemattidest haljastuses siirdemuru. „Meie tootevalikus on erinevaid matte. Kasvatame ja pakume oma klientidele niidulillede, metsmaasikate, kukeharja ja ürtide segu, valdsteinia matte. Kõige rohkem leiavad kasutust kukeharjamatid, mida kasutame ka Keila lauluväljaku rohekatustel. Taimed on püsikud – nad kasvavad aastaid, uuenevad ja taas kasvatavad end ise.
Taimemattide taimed peavad vastu ka väga rasketes kasvutingimustes: kuumuses, kuivuses, toitainetevaeses kasvupinnases. Enamasti on taimed valgusnõudlikud, just valgusküllases ja toitainevaeses kasvukeskkonnas tulevadki nende parimad sordiomadused esile.“
Taimemattide kasutamise eelised
Rohekatus, nõlv või mõni muu koht, kus taimematte kasutatakse, on valmis ja ilus kohe ning pole vaja oodata taimede idanemist, juurdumist, kasvamist. „See säästab aega ja mattidega on võimalik katta suuri pindu – paigaldamine toimub üldjuhul kiirelt,“ ütleb Tõnis Soopere.
„Taimemattidega kaetud alad nõuavad vähest hooldust, on silmal ilusad vaadata ja võimaldavad luua ökoloogiliselt mitmekesist keskkonda kohtadesse, kus on rohelust vähe. Niitmist vajab ainult niidutaimede matt, mida niidetakse üks kord hooaja lõpul, kui kõik seemned on varisenud.“
Pikk ettevalmistusaeg ja kiire istutamine
Taimematid vajavad enne sihipärast kasutamist vähemalt üht tervet kasvuperioodi või hooaega. „Mida kauem taimed saavad kasvada, seda ilusam, tihedam ning tugevam taimematt on,“ ütleb Tõnis Soopere.
„Taimemattide paigaldamisel tuleb olla kiire: kui need on tootmises üles võetud, tuleb kiiresti jõuda sihtkohta ja seal paigaldada – vastasel juhul võivad elustaimed rullides hauduma minna. Seetõttu on mõistlik kasvupinnas ette valmistada.“
Rohekatustel on palju kihte: kõigepealt tuleb paigaldada dreeniv kiht. „Seda on hea lahendada drenaažimattidega, mis lisaks üleliigse vee ärajuhtimisele ka salvestavad vett,“ selgitab Tõnis. „Rohekatuseid saab erinevalt rajada. Kõige klassikalisem katus koosneb taimemattidest, kasvusubstraadist ja dreenivast kihist. Oluline on sealjuures, et niiskuskindel kiht on korrektselt paigaldatud ja kogu konstruktsioon ehitatud rohekatuse tarbeks. Taimseid katuseid võib rajada ka päris ilma mullata ja selleks on meil pakkuda spetsiaalset kivivilla, mida kasutatakse mulla asemel ja mis salvestab hästi vett ja muudab ka rohekatuse kogukaalu kergemaks.“
Värvikirevad kukeharjamatid ja niidutaimed
Keila lauluväljakule tulevad kukeharjamatid koosnevad kuni 14 erinevast sordist/liigist: saab olema rohkesti värvikirevust, erineva struktuuri ja vormiga taimi ja õitsemist erineval ajal.
„Plaan on kasutada nõlvadel ka niidutaimede ja -lilledega matte, et luua tõeliselt kaunis ja voogav niiduala, mida on ilus vaadata ja kus on ökoloogiliselt väga mitmekesine elu,“ avab Tõnis Soopere lauluväljaku katustele kavandatavat taimestikku. „Nii on seal palju putukaid, mesilasi ning liblikaid. Ka kukeharjamattidega katus on ökoloogiliselt mitmekesine, kukeharjade õied on väga nektaririkkad, nii et mesilastel ja liblikatel on seal toimetamist palju.“
Taimematte saab paigaldada varakevadest hilissügiseni, seni kuni maa ja taimematt pole ära külmunud. Paigaldustööd Keilas sõltuvad eelnevatest ehitustöödest, kuid eeldatavasti jääb taimemattide paigaldusaeg hilissügisesse, pakub Tõnis Soopere.
Abilinnapea Inge Angerjas: “Rohekatused aitavad vältida soojussaare efekti, vähendavad müra, parandavad õhukvaliteeti, toetavad elurikkust, pakkudes elupaiku erinevatele liikidele. Ekspertide hinnangul peab õhukese substraadiga (20-40 mm) sambla- ja kukeharjakatus kinni 40-45% aasta sademetehulgast.
Kuna rohekatuste veesidumisvõimet meie kliimatingimustes on vähe uuritud, on projektis arvestatud ekspertide ettepanekuga teha Keila lauluväljakul rohekatuselt äravoolava sademevee koguse ja kvaliteedi seire.
Lauluväljaku rohekatused on osa Keila lauluväljaku looduspõhiste lahenduste projektist, mida rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus 85% ulatuses ja Keila linn 15% ulatuses.”
Refereeritud artikkel Keila Lehest.