Keila lauluväljaku jaoks kasvatatav liigirohke kukeharjamatt.
Teatavasti ei saa Keila lauluväljaku laulukaar olema tavaline katus. See kaetakse kasvupinnase ja sellel elama hakkavate kukeharjalistega. Tõnis Soopere Kukehari OÜ-st rääkis, mille poolest need veel eraldi erilised on.
Kukeharjad istutatakse katusele ettekasvatatud mattidena. “Kui klassikaline lahendus sisaldab umbes 5-8 liiki, siis Keila lauluväljaku jaoks kasvatasime üle kümne liigiga matid,” sõnas Soopere.
“Naljaga pooleks võib öelda, et selline matt on keskmisest luksuslikum. See saab olema väga värvikirev ja silmale ilus vaadata,” lisas ta. Ta tunnistas, et lauluväljaku ettevõtmine oli talle põnev väljakutse. “Tore on sedasi spetsiaalselt kasvatada ja tellija oli asja enda jaoks väga korralikult läbi mõelnud.”
Teatavasti on kukeharjad suhteliselt hooldusvabad. “Kuna kukeharjad kasvavad ebasoodsal pinnasel, siis naljalt seal keegi muu kasvada ei tahagi. Kord aastas, kas kevadel või sügisel, peaks ala üle vaatama, korjama puulehed, okkad ja muu taolise ära, et ilus ja puhas oleks, rääkis Soopere.
Kukeharjad on vähenõudlikud ja vastupidavad, taludes nii põuda kui toitainete puudust. Neile kõige sobivam kasvupinnas ongi tegelikult toitainevaene ja suure vee läbilaskvusega. Kukeharjadele võib katuse rikastamiseks sekka ka näiteks nurmnelki, nõmm-liivateed, metsmaasikat ning erinevaid ürte istutada. Rohekatuseid on Skandinaavia maades ehitatud juba pikki aastaid ja nende kestvust ei ole hetkel määratletud, Rootsis 90ndatel rajatud rohekatused kestavad tänini.
Uue väljaku ehitus saab valmis 2023. aasta lõpus, kogu ala 2024. aasta kevadeks. Projekt “Looduslähedased lahendused Keila lauluväljakul” valmib koostöös Balti Keskkonnafoorumi ja Keila linnaga. Tutvu projektiga.