Keila lauluväljaku ideekavandi autor ja projekteerija on molumba osaühing. Projektis on terviklikuks lahenduseks kombineeritud vett läbilaskvad pinnad, rohekatused hoonetel, sademevee kogumine ja suunamine ringlusesse tarbeveena (lauluväljaku tualettides, kastmiseks) ning mitmekesine haljastus: erinevad rohustud, sealhulgas valge ristiku alad ja 1-2 korda aastas niidetavad niidualad ning niiskeid tingimusi taluvate taimedega sademevee immutamise ala ehk vihmapeenar.
Lisaks on Keila uuel lauluväljakul plaanis kasutada ka muid säästlikke lahendusi, nagu näiteks bambuspingid ja päikeseenergial töötavad väikevormid. Tähelepanu pööratakse ka teavitusele ja haridusele: lauluväljakule on kavandatud infostendid, väliõppeklass, „linnalapse sahver“ (marjataimede, viljapuude ja söödavate taimede kasvatamiseks/tutvustamiseks) ning erinevaid lõhna-, ravim- ja ilutaimi sisaldav „meelteaed“. Lauluväljak saab olema mitmekülgsete kasutusvõimalustega, sinna on muuhulgas planeeritud skatepark, laste mänguväljak ja talvel ka liuväli.
Tutvu lähemalt projekti seletuskirjaga SIIN.
Projekti nimetus: Looduslähedased lahendused Keila lauluväljakul
Projekti number: 2014-2021.1.06.22-0099
Projekti kestus: oktoober 2022 – aprill 2024
Projekti maksumus: 713 917 €, millest Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuse summa on 515 805 €
Rakendusüksus: Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus
Meede “2014-2021.1.6 Climate Change Mitigation and Adaptation”
Projekti nimi: „Keila Lauluväljaku kaasajastamine”
Projekti number: RE.2.01.22-0607
Toetusmeede: “Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede”
Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on 24.08.2022 ja lõppkuupäev 23.08.2024.
Toetuse maksimaalne suurus 737 464.- eurot
KEILA UUE LAULUVÄLJAKU EHITAMISEL ON KASUTATUD LOODUSLÄHEDASI LAHENDUSI.
Projekti eesmärk on Keila uue lauluväljaku rajamisel kasutada looduslähedasi jätkusuutlikke lahendusi ning aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisele.
Kliima muutumise tagajärjel on oodata näiteks paduvihmade, üleujutuste, tormide ja kuumalainete esinemissageduse kasvu, mis põhjustab probleeme eelkõige linnades, kus on palju tehiskeskkonda ja vett mitteläbilaskvaid pindu ning vähe rohealasid. Kui looduses imbub enamik sademeveest maapinda, osa aurustub ja osa kasutavad ära taimed, siis linnakeskkonnas on loomulik veeringlus takistatud. Mitteläbilaskvatele pindadele langev sademevesi ei saa imbuda ning voolab mööda tänavaid ja muid pindu, põhjustades üleujutusi, reostust ja erosiooni. Tiheasustusaladel on palju soojust neelavaid pindu (näiteks asfalt, bituumenkatused), mis kütavad linnaruumi õhku, tekitades kuumalainete ajal nn soojussaari ehk kõrgema temperatuuriga alasid.
LOODUSLÄHEDASED LAHENDUSED
Kliimamuutusest tekkivaid probleeme aitavad vältida looduslähedased ehk looduspõhised lahendused, kus kasutatakse ja jäljendatakse looduslikke süsteeme ning protsesse näiteks sademevee ärajuhtimiseks, õhu ja vee puhastamiseks või linnakeskkonna temperatuuri reguleerimiseks. Looduslähedased lahendused on näiteks haljastuse osakaalu suurendamine, sealhulgas kõrghaljastus, harva niidetavad kohalike taimeliikidega linnaniidud, rohekatused ja roheseinad, erinevad sademevett immutavad, puhastavad ja selle äravoolu aeglustavad lahendused (näiteks vihmapeenrad, vett läbilaskvad katendid, nõvad, imbsüsteemid, tehismärgalad, tiigid). Lisaks üleujutuste ärahoidmisele ja soojussaarte leevendamisele muudavad looduslähedased lahendused linnaruumi ka meeldivamaks, toetavad inimeste füüsilist ja vaimset tervist ning aitavad sageli kokku hoida ka kulusid (näiteks võib rohekatus vähendada hoone kütte- ja jahutusvajadust ning looduslähedane sademeveesüsteem võib kokkuvõttes tulla soodsam kui üha suurema läbilaskevõimega torustiku rajamine).