Keila lauluväljaku linnalapse sahvris hakkab teiste hulgas kasvama kuldsõstar. Mis imetaim see veel on?
Kuldsõstrast kui dekoratiivliigist hakati Eestiski rääkima alles 20. sajandi esimesel poolel. Dekoratiivseks teeb kuldsõstra tema läikiv lehestik, mis sügisel muutub punakas-ruskeks ja muidugi põõsa kevadine rikkalik õitsemine.
Õied on torujad, 1,5-2 cm pikad, kollased ning koondunud 3-7 cm pikkustesse kobaratesse. Kroonlehed lühikesed. Õitsemine toimub mai teisel poolel ja kestab 2-3 nädalat. Vanemad oksad õitsevad kauem kui nooremad. Õied lõhnavad ja neid tolmeldavad eeskätt kimalased, harvem mesilased.
Kuldsõstra põõsas on võimas, umbes 2-2,5 m kõrgusele laiuva võraga. Noored võrsed on helerohelised, hiljem punakaspruunid ja karvakestega kaetud. Lehed enamasti kolmehõlmalised, kuni 5 cm pikad ja tömbi jämedahambulise servaga. Väliselt meenutavad lehed suurt karusmarjalehte.
Viljad tekivad ainult vanematel okstel. Valmivad viljad augusti jooksul ja kalduvad mõnel vormil varisema. Viljade värvus on enamasti must, ent esineb ka pruunika, punase ja kollaseviljalisi sorte.
Vilja maitse on meeldivalt magushapu – parem kui mustal sõstral ja karusmarjal. Põõsa saagikus aastate lõikes ei ole stabiilne, mõnest kg-st põõsa kohta kuni saagi täieliku puudumiseni. Saagikus oleneb suuresti õitsemisaja ilmadest kevadel.
Ahvatlevaks teeb kuldsõstra tema talvekindlus. Kuna kuldsõstra puhkeperioodi sügavfaas on väga pikk, siis ei ohusta teda isegi talvel korduvad sulailmad. Kuldsõstar võib vabalt taluda temperatuurilangust talvel kuni -35 kraadini. Ka on kuldsõstar väga vastupidav haigustele ja kahjuritele.
Allikas: Robert Piir “Vähetuntud marjad aias”
Uue väljaku ehitus saab valmis 2023. aasta lõpus, kogu ala 2024. aasta kevadeks. Projekt “Looduslähedased lahendused Keila lauluväljakul” valmib koostöös Balti Keskkonnafoorumi ja Keila linnaga. Tutvu projektiga.