Lauluväljaku taimed 2023. aasta oktoobris istutamist ootamas.
Keila Lauluväljaku ehitised on valmis, kuid üks suur osa lauluväljakust alles hakkab kuju võtma. Nimelt on lauluväljaku taimkate ootamas kevadet, et siis juured laiali ajada ja oma õiget palet näidata. Kui rohttaimede osas saab enamjaolt juba eeloleval suvel kogu ilu nautida, siis puud ja põõsad tahavad pikemat aega nii kohanemiseks kui võra kasvatamiseks. Mõnel juhul võib sellega minna aastakümneidki.
Saame siiski teha väikese mõttelise tuuri lauluväljakul ning sõnade, piltide ja linkide abil tutvustada, millised puud-põõsad lauluväljakul oma koha on leidnud ning kust neid seal otsima peaks. Taimede kirjeldused leiab linkide kaudu Wikipediast.
Aga alustame seda teekonda jalutuskäiguna Keila Lauluväljaku Pargi tänava poolsest sissepääsust ja pöörame esimesel võimalusel vasakule. Hakkame kulgema piki lauluväljaku läänepoolset külge ja teeme esimese peatuse tribüünide tugivalli taga. Just sealt leiame meelteaia, mis on ümbritsetud mägivahtratest ja vilt-kirsipuudest. Nende vahelt leiab ka ühe amuuri toominga. Meelteaiast tribüüni poole jäävad lepalehised toompihlakad ning sahhalini kirsipuud ja haigla poole veel mõned mägivahtrad ja sahhalini pihlakad.
Meelteaia taimekooslusest leiab aga ka sidrunmelissi, mesiputke, hariliku altee, hariliku iisopi, purpur-siidkübara, hariliku pune, sidrunmonarda, hariliku mailase, pehme kortslehe, tähklavendli, piparmündi, nõmm-liivatee ja kuumaasika.
Kuna lauluväljaku meelteaed pole veel tärganud, püüab seda kirjeldada tehisaru loodud pilt.
Jalutades edasi mööda tribüüni valli tagust ala otse peatribüüni taha ehk lauluväljaku põhjaküljele, leiame sealt järgmise põneva grupi, kuhu kuuluvad taas sahhalini kirsipuud, amuuri toomingad, sahhalini pihlakad, aga ka punased tammed.
Tribüüni tagust valli edasi uudistades tulevad taas sahhalini kirsid ja amuuri toomingad, aga meie teeme põike hoopis staadioni poole, kus väikese valli varjust leiame väliõppe klassi ja selle ümbert juba üsna tuttavad taimed. Seal on punane sõstar, söödav kuslapuu, kuldsõstar, must aroonia ja must sõstar ning kohe kiikede kõrval ka hapu kirsipuu.
Lauluväljaku õppeklass projekti visuaalsetes materjalides, kus taimekooslus veel kirjeldatud pole.
Ring hakkab täis saama. Oleme jõudnud skatepargi juurde ja siirdume tagasi stardipunkti. Teele jääb siiski veel üks huvitav ala – vihmaaaed. Nimelt juhitakse lauluväljaku vihmavesi mitte linna torustikku, vaid otse pinnasesse. Selleks on lauluväljaku kaguküljele loodud vihmaaed ehk spetsiaalselt madalam ala, kus vesi saab koguneda ja pinnasesse imbuda. Seda ala ümbritsevad kagust juba kõigile tuttavad sarapuud, loodest aga mägivahtrad.
Käisite nüüd Keila Lauluväljaku taimetuuri läbi sõnades ja piltides. Tuleb veel vaid mõni kuu oodata ja kui kevad täie hiilguse on saavutanud, saab seda kõike juba lauluväljakule uudistama minna.
Loe lauluväljaku keskkonnasõbralike lahenduste kohta lisaks siit: Looduslähedased lahendused.