Keilas avati nüüdisaegne lauluväljak

Lauluväljaku avamine

Neljapäeval, 23. mail avati pidulikult Keila lauluväljak, mis on oma uuendustega üks moodsamaid kogu Eestis. Sadakond aastat samal kohal, Keila kooli vahetus läheduses asunud lauluväljak sai veidi enam kui aastaga täiesti uue ruumilise kujunduse, hulga keskkonnasõbralikke looduslähedasi lahendusi ja põnevaid ajaveetmise võimalusi, näiteks ilmajaamaga väliõppe klassi ning meelte- ja vihmaaia.

„Suur rõõm, et lauluväljaku piirkond on saanud uue ja huvitava ilme.  Siin on palju võimalusi erinevateks tegevusteks. Suur tänu kõigile, kes alates otsustamisest kuni töö teostuseni selles projektis osalesid. Loodan, et väljak saab populaarseks kohaks Keila linnas, tegelikult ongi juba saanud, kui vaadata, kui palju siin igapäevaselt rahvast liigub,“ rääkis Keila linnapea Enno Fels.

Õites õunapuu Keila lauluväljakul

Keila abilinnapea Inge Angerja sõnul väärib eraldi tähelepanu lauluväljaku haljastus. „Laululaval ja väliklassil on üsna erilised kukeharjastega rohekatused, alale on istutatud kümneid puid, nende seas kõigile tuntud vahtrad ja sarapuud, aga ka lepalehised toompihlakad ja vilt-kirsipuud. Meelteaias märkab jalutaja nii koduaiast tuttavat sidrunmelissi ja kuumaasikat kui ka veidi vähem tuntud taimi, nagu mesiputk või sidrunmonarda. Ja kindlasti vihmaaed, mis annab põhjust lauluväljakule jalutada ka peale suuremat vihma. See ala on spetsiaalselt kavandatud vihmavett koguma ja pinnasesse immutama,“ rääkis abilinnapea.

Arhitekt Johan Tali tutvustamas huvilistele lauluväljaku arhitektuurset lahendust.

Keila lauluväljaku arhitektuurse lahenduse konkursi võitis 2020. aasta sügisel võistlustöö „Kubu“, mille esitasid konkursile Molumba OÜ arhitektid Johan tali, Karli Luik, Martin Allik, Häli-Ann Tooms ja Harri Kaplan. Lauluväljaku ehitusega alustas OÜ RTS Infra Eesti 2022. aasta novembris ja 2024. aasta alguses väljastati lauluväljakule kasutusluba.

Lipud lauluväljaku platsil

Keila lauluväljaku projekti rahastati lisaks Keila linna eelarvele ka Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusprogrammist ning maakondlike arengustrateegiate toetusmeetmest.